Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva jaanuar, 2018 postitused

Minu beebi unekool

Siiani on Maria uinunud tissi otsas ja sealt läbi une rännanud voodisse. Umbes täpselt pool aastat on ta seal voodis IGA jumala öö iga tunni või vähema tagant ärganud ja nutnud. Noh ja siis muidugi jälle tissi otsa või kussu-kussule saanud. Kaua ma ikka jaksan eks ole!? Pole ju ka lapsele tegelikult hea selline katkendlik uni ja täiesti üle väsinud ema onju?
Niisis täna öösel umbes kella 3 paiku, kui Maria jälle umbes nii 10ndat korda ärkas ja kisas...ma otsustasin, et aitab. Niimoodi see enam kesta ei saa ja ta peab hakkama korralikumalt magama. Lisaks on öise söömise aeg ka juba ammu läbi(loe:peaks olema). Ja nii ma otsustasingi uurida erinevaid unekooli meetodeid.  Kõlakate järgi võiks mõelda, et see on miskit vääääääga jubedat ja olen crazy mamps, et seda tegema hakkan, aga reaalsuses on asi veidi roosilisem. Kiire guugeldus annab tulemuseks "leebe unekooli meetodi" ja just seda ma proovima hakkangi.
See tähendab siis seda, et laps uinub ja ärkab samas kohas-selleks o…

Me saime omale vahepeal uue köögi

Või noh, köök on ikka vana, aga uues kuues ja täitsa ise tegime. Enamasti muidugi Endel, aga eks ma aitasin ka asju sättida jne 😁😁. Kahjuks on mul eelmisest köögist pildid ainult siis kui kõik asjad juba välja veetud olid, aga kujutluspildi saab. Ega seal polnudki eriti midagi. Nende valgete lärakate peal oli 2 seinakappi ja kõik. Igatahes nägi kõik välja nii:


Seinad olid väga jubeda värvi all-see toon ise on juba nõukaajast ning võttis kõik sita külge(polnud võimalik pesta ega puhastada) ja värvitud oli täiesti suvaliselt, st igalt poolt üle ääre jne. Pahtlitöö oli nii sitt, et isegi mina oleks osanud paremini teha. Põrandat kattis ka 20 a vana linoleum, milles igal pool augud. Laes olid suured praod jne. Peale remonti näeb kõik välja nii:



Kuna meie peres on seda papikest alati pigem puudu kui üle, siis pidime väga hästi planeerima kuidas midagi teha. Ideaalis oleksin muidugi tahtnud uhket tutikat mööblit, aga see oleks maksma läinud umbes miljoni niiet sain kiirelt aru, et not gon…

Lapsed ja lemmikloomad-minu peres big no no!

Vot sellise jubeda pildiga alustan täna. Selleks, et näidata kõigile, et loomad ON ettearvamatud ja mitte ükski inimene ei saa NEVER öelda, et tema loom iialgi nii ei teeks. Meie lugu on järgmine:

Tallinna kolides tulid meiega kaasa ka 2 imearmsat nurrikut. Üks oli meiega elanud 2 aastat ja teine aasta. Pisema vanuseks oligi vaid poolteist aastat. Nimeks on tal Miisu ja kui teda kirjeldada, siis piisab vaid ühest sõnast-ÜLIARG. Ta reaalselt kardab kõike. Kõige rohkem inimesi. Ka peale aastat ei tulnud ta meile korralikult sülle nurruma ega andnud ennast kätte. Koos oma sõbranna Triibuga mängis muidugi hea meelega, aga mitte ühtegi inimest ei usaldanud ja kartis kohutavalt. Tal võttis ligi pool aastat, et kodus üldse ringi liikuma hakata samal ajal kui me ka kodus olime. Vot täpselt nii arglik preili. Kui jõudsime beebi Mariaga haiglast koju, siis tuli ta imekombel kohe uurima kellega tegu. Miisu nuusutas ta korra üle ja kõik. Rohkem ta liiga ligi ei tulnud. Kui Maria parasjagu oma v…

Babyactive XQ- meie uus kaarik :)

Mõni päev tagasi kirjutasin meie printsessi tõllast, Roan Emmast ning sellest, et olen kohe-kohe uue käru ostule minemas. Ja nüüd on see imeliselt kaunis türkiissinine kaarik meil kodus. Uueks käruks sai Babyactive XQ. Miks just see? Kohe räägin...

Kui hakkasin uut käru otsima, siis olid minu kriteeriumid järgmised:
*Pöörlevad esirattad-hiigelsuur pluss linnas liikudes muide!!
*Kindlasti alla 15 kg-elan ju siiski 4ndal ja Emma kaalub korviga 20(!!)😲
*Rahuldava pikkusega kaarvari, et lapsuke saaks magada ilma, et tuul talle näkku puhuks.
*Õhkkummid-mida suuremad, seda parem.
*NSS ja SSS-kes veel pole sajast beebigrupist lugenud, siis tähendus on järgmine: näoga sõidusuunas ja seljaga sõidusuunas 😉
Polnud liiga palju kärusid, mis oleks kõikidele nendele nõudmistele vastanud ja ainsana oli meelepärane Bebetto Nico.
Facebookis on loodud selline imeline grupp nagu Kärusõltlased. See on tõsiselt ka täielik nõuannete paradiis kõigis küsimustes, mis puudutavad vankreid/kärusid. Ükskõik mill…

Maria on haige ja mul on otsiku-uputus

Ongi käes Maria esimene külmetus. Olin eile öösel reaalselt TERVE freaking öö üleval. Kuna ta niigi magab väga halvasti, siis see oli üüberväsitav. Tegelt pidin täna hommikul kooli minema töid järgi tegema, aga sain umbes 5 aeg aru, et sinna ma ilmselt ei jõua. Ilmselgelt ei jõudnudki. Aga mis seal ikka, saan any time uuesti minna.
Ma ei saanudki öösel aru, et mis tal täpselt viga on, seega lükkasin süü hammaste kaela. Mida tunde edasi, seda selgemaks sai, et tal on hoopis päris häiriv nohu. Õnneks on see selline vedel, seega kinni ei ole, aga luriseb kogu aeg. Lõuna paiku avastasin, et ka temperatuur on vaesekesel tõusnud ja panin emadoktorina diagnoosiks külmetuse.
Kammisin siis terve elamise läbi ja ainsad 3 asja, mida vajasin-ninapump, Humer ja kraadiklaas...kadunud. nagu täiesti kadunud. Pumba ja Humeri asukohaks tuvastasin meie Mamma kodu Murastes, aga kraadiklaas on õhku haihtunud. Raudpolt, et lapsed selle kuhugi panid. Ainus rääkimisoskusega isend muidugi väidab, et tema ei t…

Väikelapse treeningud

Kui elasime Tapal, siis ma isegi ei osanud uurida ega mõeldagi, et Lukas võiks mõnes trennis käia. Tundus, et lasteaialastel pole sinna väga asja 😀😀. Little did I know, et pealinnas treenivad ennast pea kõik lapsed. Pff, ega Lukas siis ka kehvem olla ei tahtnud. Lasteaiast kohapealt pakuti nii jalgpalli kui ja judo treeninguid. St, et treenerid erinevatest spordiklubidest käivad spetsiaalselt seal meil trenne andmas. Konsulteerisin mõnda aega Lukasega ja jalgpalli soovis ta kohe proovida. Mõeldud, tehtud!😁  2 nädalat hiljem jõudsin Lukile rühma järgi täpselt sellisel ajal kui TERVE(!!!) tema rühm oli judo trennis ja tema üksinda nukrutses. Tahtis temagi siis hirmsasti hakata ka seal käima. No nendele vesistele kutsikasilmadele ma vastu ei hakanud ka panin ta ka sinna. Üsna pea selgus aga, et see judo ei paku talle absull mingit pinget. Lotte multikas on äge vaadata, mis nad teevad, aga ise ta seda väga teha ei viitsi. Sellele vaatamata ei olnud ta nõus, et ma teda sealt ära võtaks…

Vankri kogemus-Roan Emma

Kui Lukas siia ilma sündis, siis pidime hakkama saama võimalikult soodsalt ja nii saigi soetatud 25€ eest järelturult mingi tundmatu nimega saan. Kiskus igale poole ja kolises, aga saime sellega kenasti aastakese hakkama.
Mariat ootama jäädes oli mu nr 1 kriteerium asjadele see, et vanker peab olema uus uhke tõld 😊😊.
2017 märtsis hakkasingi siis lähemalt uurima erinevaid tootjaid ja mudeleid.
Minu idee uhkest tõllast oli järgmine:
*SUURED rattad
*nahast(või noh imitatsioon sellest)
*suur vankrikorv
*VÄGA hea vedrustus
*suur pakikorv
Ideaalis oleksin muidugi ostnud uhke Emmaljunga, aga minu meelest oleks olnud napakas kulutada vankri peale sama raha, mis mu tolleaegne auto väärt oli(~1000€!!).
A mis seal ikka. Selleks ongi poolakad, kes vormivad kõigest fäänsist ka odavamaid versioone  Nii leidiski meie juurde tee Roan Emma.
Oleme sellega kenasti vastu pidanud pea 9 kuud ja vankri võib väga rahule jääda. Panengi kirja kõik +/-, mis oskan välja tuua.
+PLUSSID+
+Väga suur korvios…

Teete neid lapsi endale või riigile!?

Õudselt õudselt närvi ajab see viha meie riigi vastu. Eriti nende emmede poolt, kes endale posu lapsi teinud ja siis virisevad, et riik julgeb vanemahüvitiselt maksud maha arvestada ja üldse nii vähe seda makstakse ja no kõiksugu peretoetused on niiiiiiii jube väikesed, et ei teagi kuidas toime tulema peaks.
Halloo!!?? Kellele te need lapsed teinud olete? Miks üldse peab riik teid toetama või aitama? Miks te ise hakkama ei saa? Ja kui ei saa, siis milleks neid lapsi sünnitada?
Minu arvates on meie riigis VÄGA hea vanemahüvitise süsteem. Cmon vaadake maailmas ringi. Enamus riikides pannakse paarikuused beebid lastehoidu ja käiakse täiskohaga tööl edasi. Meil aga saad lisaks dekreedile veel üle aasta kodus istuda. Riik maksab sulle poolteist aastat järjest palka(ja veel sama summa, mis sa ise palgana said, mitte vähem) ning sina saad oma pisikese silmarõõmuga kodus olla õnnelikult. Seda summat on muide võimalik ise ka suuremaks kasvatada, kui eelneval aastal ise rohkem pingutad ja tööt…

Need vastikud allergiad 😠

Kui eelmises postituses juttu olnud dermatiit möödus Lukasel mõne aastaga, siis allergiate küüsis on ta siiani. Oleme mitu aastat järjest käinud Rakveres neid vastikuid allergia kiirteste tegemas. Miks just Rakveres? Sest seal saab aja juba järgmiseks nädalaks ja testid on 60€ odavamad kui pealinnas. No ja enne me elasime ju Tapal, niiet oli hea lähedal käia ka. Test ise näeb välja nii, et tilgutatakse käsivarrele 10-15 erineva allergeeniga vedelikku(valitakse vastavalt tarbimisele ja kokkupuutele) ja siis torgatakse need õrnalt nõelaga naha sisse. Veidi aega ootamist ja siis vaatab arst need üle. Miski luubiga piilub, et millised täpid on allergeenile reageerinud ja vastavalt sellele siis paneb diagnoosi. Iseenesest väga kiire ja mugav protsess, aga lapsele VÄGA vastik ja ebameeldiv. Seega mitte midagi toredat. Päris raske on istuda ja lapse kätt hoida ning seletada milleks see vaja lasta arstil ennast 15x järjest nõelaga torkida. Lukas on veel eriti sõjakas ja kriiskav kui asi puudu…

Dermatiidist

Kui Lukas sündis, siis lõi tal päris kiiresti välja atoopiline nahapõletik ja see oli ikka väga JUBE. 
Esimest korda algaski see siis kui proovisin vahetada mähkme firmat. Eelnevalt kasutasin Pampersit, aga siis proovisime vist Huggiest või Muumit(täpselt ei mäleta). Ei teagi miks, ilmselt olid teised miski soodukaga vms, et poest just need kaasa said haaratud. Möödusid mõned tunnid mähkmevahetusest, kui laps oli väga viril ja kui ma lõpuks püksi vaatasin, siis oh sa püha jummel küll. See põletik oli nii korralikult välja löönud, et tahtsin kiirabisse põrutada. Mõtlesin siis veidi ja... Helistasin siis perearsti nõuandeliinile(imeline asi välja mõeldud!!) ja sain sealt igasugu soovitusi. Saime kiirelt käidud poes ja muretsetud endised Pampersid, puhastasime ning tuulutasime ja kreemitasime pärast korralikult. Järgmisel päeval käisime ära ka perearstil ning saime kohe ka saatekirja dermatoloogile. Paar nädalat oli sinnani aega ja selle ajaga saime mässu piirkonna enam-vähem korda.  Na…

Minu kaalulangetuse teekond algab NÜÜD 😊

No nii no nii no nii. Käes ongi see päev, kus avaldan oma kaalu, eesmärgi ja esialgse plaani, kuidas sinna jõuda 😊Pikutan siin voodis mega väsinult(jah, Maria ei lasknud jälle magada, as usual) ja mõtlen kust ma siis nüüd alustan...alustame siis sellest: minu HETKE KAAL on 80 kg. Jesus fucking christ. Kirjapanduna kõlab see VEEL jubedamalt kui kaalu pealt vaadates. Aga it is what it is. Õnneks see muutub õige pea ja see on põhiline. SIHT KAAL, kuhu ma jõuda soovin ja eesmärgiks sean on 65 kg. Panin kirja endale ka kõik ümbermõõdud, aga nendest kuulete esimeses tulemuste postitustes 😊. Paljude arvates pole see kaalu number nii oluline kui peegelpilt, aga ma sihin just selle numbri poole. Seda selle tõttu, et ma tean täpselt milline ma selle kaalu juures välja näen ja see on I-M-E-L-I-N-E. Teekond saab olema pikk ja raske, aga mitte midagi võimatut. Olen ju üks kord 100 pealt 67 peale tulnud, mis see 15 kg siis nüüd ära pole eks ole 😁. Raskemaks ülesandeks saab ilmselt selle kaalu sä…

Maailma jubedaim unenägu 😓

Olen rahulikult kodus ja järsku vaatan, et mu pisiprintsess Maria lamab teadvusetu ja sinisena keset põrandat. Haaran ta sülle ja annan endast kõik, et talle elu sisse puhuda. Kiirelt proovin valida hädaabi, kuid telefon keeldub avamast klahvistikku. Proovin umbes nii miljon korda ja ei saa helistada. Kiirelt võtan tahvli ja proovin sellega, aga ei õnnestu. Maria hingab, avab silmad ja vaatab mind loiult. Järsku tekivad üle näo veretaolised suured kärnad.
Sisendan endale, et pean üles ärkama, et see on kõigest uni, aga ma ei suuda ärgata. Nutan ja räägin endale, et cmoon ärka nüüd üles, Silvia, SEE ON VAID UNI!!!
Õnneks suudan lõpuks ärgata. Vaatan kohe oma pisitütre üle ja thanks god, see kõik oligi lihtsalt paha paha uni...See tundus kõik nii reaalne ja õudne. Olin nii paanikas ja elasin seda justkui päriselt läbi.
Hoian täna Mariakest palju ja lähedal, kinnitades endale, et see OLI vaid jube uni.
Creepy creepy creepyMiks me selliseid asju unes läbi peame elama?  ☹☹

Vihkan ennast...ei, oma keha! Aga annan kõik, et muutuda! 😊

Istun siin kõht rämpsust punnis ja mõtlen, et miks miks miks...miks ei võiks olla mulle antud seda imelist keha, mis võiks süüa mida iganes ilma paksuks minemata. Miks ei võiks saada ja olla vormis ka ilma trenni ja murusöömiseta. Oh god why!?
Olen terve elu paksuke olnud. Vahel veidi rohkem ja vahel veidi vähem, aga nii terve elu. Ja nii kaua kui ma mäletan olen ma seda VIHANUD. Samas pole ma ka midagi ette võtnud. Okei valetan, peale Lukase sündi kaalusin ligi 100kg ja siis sain alla 30+kg. Lõppkaaluks sain siis 67kg ja see oli VÄGA hea. Olin elu parimas vormis ja ka tundsin ennast väga hästi. Siis aga kolisime uude kohta ja kadus motivatsioon. Lõpetasin trenni ja pika peale läks ka toitumine paigast...totaalselt.
Nüüd, peale Mariakese sündi, pole seis küll kaalu poolest NII metsikult hull kui oli 4a tagasi, aga siiski.
Ma näen välja nagu pall. Eieiei, mitte pall. Pigem nagu lumememm(loe:pekimemm), millele on igale poole ekstra pekipallikesi kinni löödud. Reied, käevarred, KÕHT, …

Magamatus 😬😬😬

Ohh jah...lastega naistele(hea, et üle lugesin, enne panin "lastele naistega"😂) pole vist vajagi rohkem seletada kui postituse pealkiri 😁Mäletan hästi-hästi kui Lukas sündis. Oli imeline 1 päev haiglas, kus ta magas ja sõi, jälle magas ja jälle sõi. Mina muudkui imetlesin teda ja mõtlesin, et millal ma temaga rohkem tutvust teha saan...bad bad idea. Järgmisel päeval koju minnes ta vist luges mu mõtteid ja enam magada ei tahtnud. No okei, panin vankrisse ja sõitsin ringi. Aitas hästi...ainult siis kui vanker liikus. Ja ohh ei, mitte ei tahtnud ta mingit vaikset kussutamist ühe käega, vaid ikka korralikku kivist maastikku, et saaks oma unetunnid kätte. Päevad saimegi siis kuidagi vankriga üle elatud, aga siis jäid üle veel need ööd.
OMG milline piin ja vaev see oli. Ta uinus VAID tissi otsas või kussutades. Mõned kuud hiljem tahtis ainult kussu-kussu. Elasime tol ajal vanaema juures ja seal on reaalselt madratsis vedrud auku vajunud selle koha peal, kus ma teda kussutasin. …

Maria 8 💖

Käisime täna Mariakesega arsti juures mõõtmas-kaalumas. Andmed siis sellised:
Pikkus: 71cm(53)
Kaal: 9200g(4125)
Peaümbermõõt: 47cm(37)
Panin sulgudesse sünniandmed, et oleks hea võrrelda kui palju ta kasvanud on. Oehh, istun ja mõtlen siin, et kuhu see aeg küll kaob. Alles ta tuli siia ilma ja nüüd juba nii suur tirts💖
8ndaks kuuks omandatud oskused:💖
Keeramine-pööramine alates kolmandast elukuust. 
Roomama hakkas pisike 6. kuuselt. Varem liikus kuidagi rullides mööda tube. See oli täitsa naljakas, aga nupukuse eest saab 5+ 😁.
Käputama ja neljakäpukil roomama hakkas alles nüüd mõned päevad tagasi. Täiesti tühja koha pealt läks käpuli ja hakkas edasi liikuma. Emmel ofcourse pisarad silmas kohe 😢😢. Olen Mariaga kuidagi üldse palju tundlikum ja härdam kui Lukasega olin. Ehk sellepärast, et ta on mu viimane pisike pesamuna 🤔🤔.
Ise sööma kätega hakkas vist umbes 6 kuuselt. Oleks ka enne vast proovinud, aga kuna ta ei osanud ennast üldse hoida, siis ei saanud istudes proovida. Eile sai ka om…

E-õpe: plussid ja miinused

Huhh, kust ma nüüd siis alustan...vast ehk päris algusest. Läksin sügisest õppima õhtukasse, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumisse. Enne beebi sündi mõtlesin, et ehk vean ennast kuidagi välja tavaõppes. Sügise saabudes sain aru, et not gonna happen. Väike Maša nii tissikas, et mitu päeva nädalas koolis istuda oleks olnud võimatu. Mis seal ikka. Läksin siis E-õppe klassi. Ütlen ausalt, et esialgu tundus väga hirmutav ja raske ja võimatu ülesanne. Eks ta alguses oli ka. Mitu nädalat ma ei õppinud ja ei teinud midagi, sest jaksu ega viitsimist polnud, siis aga võtsin ennast kokku. Süvenesin ja hakkasin õppima. Nüüdseks oskan kirja panna mõned head ja vead selle imelise õppevormi juures.

Välja näeb see iseenesest nii, et Moodle õpikeskkonnas on olemas kõik vajalikud kursused ning seal õppematerjalid ning ülesanded. Kodus tuleb endale selgeks teha kõik uus materjal ning lahendada ülesandeid, kirjutada esseesid, arutlusi jms. Koolis kontakttundides toimuvad enamasti suuremad tööd, kuid neid…

Keskkool

Minu jaoks on tegelikult haridus väga väga oluline. Ilma selleta läbi ei löö. Või noh, võid ju lüüa tutvuste näol, aga kindlasti ei jõua mina soovitud ametitele ilma vajaliku hariduseta.
Pikas perspektiivis soovin minna ülikooli sotsiaalvaldkonda õppima. Olin ise omal ajal väga suurte probleemidega noor ning sooviksin väga aidata sarnase saatusega noori nende eluteel. Selleks, et aga ülikooli saada, peab eelnevalt olema läbitud keskkool...

Põhikooli ajal suhtusin haridusse lõdvalt ning sattusin päris varases nooruses nö halba seltskonda. See viis mind aga aina rohkem eemale koolist ning nii jäeti mind kord klassi kordama ning kord lasti läbi pool muidu. Esimest last ootama jäädes läksin kohe kooli tagasi ning 2013. aasta suvel lõpetasin vast sündinud poja kõrvalt põhikooli ning üllatavalt väga heade hinnetega.
Peale seda arvasin, et võtan aasta beebi kasvatamiseks ning siis lähen uuesti kooli. Pooleteise aasta pärast, sügisel, oli seis aga selline, et tuli minna tööle. Mis seal ikka. …

Kes ma olen? Kust ma tulen? Mis ma siin teen?

Heihei kõigile teile armsatele, kes olete tulnud minu uhiuue blogiga tutvuma.

Olen Silvia, 21aastane, olen abielus ning kasvatan meie 2. last. Õpin täiskasvanute gümnaasiumi 10. klassis ning ametilt olen hetkel veel teenindusjuht väikses poes(hetkel lapsehoolduspuhkusel). Mulle meeldib tööd teha ja õppida(kui selleks vähegi aega ja jaksu on). Üritan olla alati positiivne ja tore, aga juhtub tihti vastupidi. Eks see elu ole ka pingeline...anname andeks eks 😁 Olen seadnud omale mitu suurt eesmärki ning nende poole ka pürgin, kuid kõigest sellest teen rohkem juttu eraldi postitustes.
Leidsime abikaasaga teineteist pea 6 aastat tagasi ning selle aja see on meil sündinud 2 imelist last.
4 aastat tagasi leidis tee siia ilma poiss, Lukas. Ta on lihtsalt I-M-E-L-I-N-E. Ülimalt energiline, väga ülevoolav ja vali ning väga nupukas noormees. Kohati lausa liialt nupukas ja manipuleeriv, aga üldiselt siiski viisakas ja armas laps :)
Eelneva aasta mais sündis meie pere pesamuna, tüdruk Maria. Kõig…