Otse põhisisu juurde

Heihei pudelimajandus

Kui pudel tühi, siis hea järada :D :D
No nii...ongi käes aeg, kus meie majapidamise võtavad üle lutipudelid. Eks meil olid need enne ka olemas, aga väga palju kasutust ei leidnud. Vahel joogi peale sai sealt vett libistatud, aga muidu seisid niisama kapis 😁.
Mul on mõlema lapsega olnud eesmärk imetada kuni esimese suure sünnani. Ehk siis aasta. Lukasega läks imetamine ilma igasuguste tõrgeteta, piima voolas ja poiss kasvas mehiselt ja oli kõigega väga rahul. 10kuuselt tulid tal aga ülemised hambad ja see tegi sellist põrgupiina, et ta ei saanud nädal aega üldse imeda. No lihtsalt ei võtnud suu sissegi. Pea midagi ei võtnud, sest nii valus oli. Tegime küll igasugu imetrikke ja kasutasime geele jne, aga ikka ta lutsis nädal aega vaid külmund kurki. Noh ja kui see nädal möödas oli, siis ta juba enam ei küsinudki tissi. Oleksin võinud muidugi anda ja tissitamisega jätkata, aga mõtlesin, et puudub point seda veel poolteist kuud teha ja siis hakata uuesti võõrutama. Selleks hetkeks oli ta juba iseseisvalt-kahjuks küll läbi valu-sellest võõrdunud ja tundus jabur selle väikese aja pärast hakata hiljem midagi hullemat läbi elama. Nii siis jäigi...
Marial pole samuti olnud imemisega mingeid probleeme, kuid seekord on minu elu täielik põrgu. Meil sai nüüd täis ligi 10 kuud ja selle aja jooksul on mul olnud täpselt 12!!!!!! korda rinnapõletik. Täiesti jabur eks!? Pooled korrad olen võtnud antibiotse ja pooled korrad olen leebemalt pääsenud, aga see on lihtsalt õudne. Kellel kunagi on olnud, need mõistavad. Suht mission impossible istuda oma megalt valutava rinnaga 40 kraadises palavikus ja lapse eest ka veel hoolt kanda. No ja nii iga kuu, vahel isegi mitu korda kuus...täielik jama. Aga siiani pidasin vastu...tegelt oleks vast veel paar kuud pidanud, aga.....Maria on viimased kuud väga vähe juurde võtnud ja viimase nädala jooksul sai ilmselgelt see, et tal on ka kõht tühi. Sööb ta muidugi igasugu tavatoitu ka, aga seda ta lõpmatuseni ei taha. Küsisin siis nõu oma supernannylt(mu lastel on tõesti täielik baby whisperer nana, kes teab lastest läbi ja lõhki kõike, happens to be mu isa elukaaslane-seega wippiiiii😊😊😊) ja ta arvas ka, et võiks proovida jätkupiima. Nii me siis alustasimegi...
Eile hommikul otsustasin, et proovime üldse ilma rinnapiimata ja vaatame kuidas läheb.
Kui terve nädal oli mul olnud täielik tissihoolik, kes ei lasknud mul sekundtki hingata siis-voilaaa!! Söötsin kõhu putru täis, mõne aja pärast pudelitäis piima peale ja laps oli RAHUL...läks ja mängis vaikselt ÜKSINDA!! 😀😀 Ja nii terve päev...üksinda muidugi kogu aeg ei mänginud, aga lambist kisa ka ei teinud ning oli rõõmus ja roosa. Lõuna ajal sai veel pool pudelit enne tudu ja õhtul terve pudeli ja magas ka kenasti peaaegu hommikuni välja. Harjumatusest panin ta hommikul kell 6 uuesti tissi otsa, sest ei tulnud meeldegi, et peaks minema kööki piima tegema 😂😂. Lõunaks muidugi võttis jälle pudelit.
Täpselt nii kergelt meil see kõik käiski...ma olen täiega hämmingus ikka. Arvestades veel seda, et pudel ei ole olnud üldse ta lemmik joogitops ja piim on eelnevalt sealt alati välja sülitatud(vähemalt siis kui mina olen pakkunud).
Kokkuvõtlikult võib vist öelda, et olen õnnega koos ja mul on väga tubli tirts. Unekool-millest tuleb varsti suurem update-läks meil minu meelest super easylt. Nüüd siis ka rinnast võõrutamine. Need 2 etappi ajavad tavaliselt emmedel juuksed krussi, aga mul kuidagi nii lihtsalt läinud. A mis siin hõisata, äkki homme juba on jama, kes teab 😀😀.
Veel suur pluss on see, et saan nüüd varsti taas oma rohtusid võtma hakata ja ehk saan oma peavaludega asjad timmi. Noh ja eks teatav vabadus tuleb ka tagasi, saab rohkem kui paar tundi kuskil käia 😊😊. Ja noup...ei torma kohe esimesse baari ennast täis kaanima 😂😂

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vankri kogemus-Roan Emma

Kui Lukas siia ilma sündis, siis pidime hakkama saama võimalikult soodsalt ja nii saigi soetatud 25€ eest järelturult mingi tundmatu nimega saan. Kiskus igale poole ja kolises, aga saime sellega kenasti aastakese hakkama.
Mariat ootama jäädes oli mu nr 1 kriteerium asjadele see, et vanker peab olema uus uhke tõld 😊😊.
2017 märtsis hakkasingi siis lähemalt uurima erinevaid tootjaid ja mudeleid.
Minu idee uhkest tõllast oli järgmine:
*SUURED rattad
*nahast(või noh imitatsioon sellest)
*suur vankrikorv
*VÄGA hea vedrustus
*suur pakikorv
Ideaalis oleksin muidugi ostnud uhke Emmaljunga, aga minu meelest oleks olnud napakas kulutada vankri peale sama raha, mis mu tolleaegne auto väärt oli(~1000€!!).
A mis seal ikka. Selleks ongi poolakad, kes vormivad kõigest fäänsist ka odavamaid versioone  Nii leidiski meie juurde tee Roan Emma.
Oleme sellega kenasti vastu pidanud pea 9 kuud ja vankri võib väga rahule jääda. Panengi kirja kõik +/-, mis oskan välja tuua.
+PLUSSID+
+Väga suur korvios…

Babyactive XQ- meie uus kaarik :)

Mõni päev tagasi kirjutasin meie printsessi tõllast, Roan Emmast ning sellest, et olen kohe-kohe uue käru ostule minemas. Ja nüüd on see imeliselt kaunis türkiissinine kaarik meil kodus. Uueks käruks sai Babyactive XQ. Miks just see? Kohe räägin...

Kui hakkasin uut käru otsima, siis olid minu kriteeriumid järgmised:
*Pöörlevad esirattad-hiigelsuur pluss linnas liikudes muide!!
*Kindlasti alla 15 kg-elan ju siiski 4ndal ja Emma kaalub korviga 20(!!)😲
*Rahuldava pikkusega kaarvari, et lapsuke saaks magada ilma, et tuul talle näkku puhuks.
*Õhkkummid-mida suuremad, seda parem.
*NSS ja SSS-kes veel pole sajast beebigrupist lugenud, siis tähendus on järgmine: näoga sõidusuunas ja seljaga sõidusuunas 😉
Polnud liiga palju kärusid, mis oleks kõikidele nendele nõudmistele vastanud ja ainsana oli meelepärane Bebetto Nico.
Facebookis on loodud selline imeline grupp nagu Kärusõltlased. See on tõsiselt ka täielik nõuannete paradiis kõigis küsimustes, mis puudutavad vankreid/kärusid. Ükskõik mill…

E-õpe: plussid ja miinused

Huhh, kust ma nüüd siis alustan...vast ehk päris algusest. Läksin sügisest õppima õhtukasse, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumisse. Enne beebi sündi mõtlesin, et ehk vean ennast kuidagi välja tavaõppes. Sügise saabudes sain aru, et not gonna happen. Väike Maša nii tissikas, et mitu päeva nädalas koolis istuda oleks olnud võimatu. Mis seal ikka. Läksin siis E-õppe klassi. Ütlen ausalt, et esialgu tundus väga hirmutav ja raske ja võimatu ülesanne. Eks ta alguses oli ka. Mitu nädalat ma ei õppinud ja ei teinud midagi, sest jaksu ega viitsimist polnud, siis aga võtsin ennast kokku. Süvenesin ja hakkasin õppima. Nüüdseks oskan kirja panna mõned head ja vead selle imelise õppevormi juures.

Välja näeb see iseenesest nii, et Moodle õpikeskkonnas on olemas kõik vajalikud kursused ning seal õppematerjalid ning ülesanded. Kodus tuleb endale selgeks teha kõik uus materjal ning lahendada ülesandeid, kirjutada esseesid, arutlusi jms. Koolis kontakttundides toimuvad enamasti suuremad tööd, kuid neid…